Stress

Stress ehk tavakeeldi närvipinge on olukord, mil inimene on pidevalt endast väljas. Stressile võivad kaasneda ka lisaks vaimse tervise probleemidele füüsilised probleemid. Stressi on tundnud või tunneb nii rohkemal kui ka vähemal määral kõik inimesed. See, kuidas me stressi suhtes reageerime, mõjutab meie heaolu. Kuigi arvame, et stress on üdini halb, on olemas ka hea stress, mis annab meile jõudu ning motivatsiooni teha erinevaid tegevusi. Näiteks hea stress on siis, kui koolis on tähtaeg lähenemas (tuleb kontrolltöö, arvestuste nädal vms.) ning keha tajub, et peab tegutsema hakkama – motivatsioon.

Tekkepõhjused

Stress on keha loomulik reaktsioon mis tahes muutusele või väljakutsele. Oluline on mõista, et stressi tekitajad ehk stressorid ei pruugi olla ainult negatiivsed – ka suured positiivsed elusündmused nõuavad kohanemist ja tekitavad pinget.

Pikaajalised ja olulised elusündmused

• Kaotus ja tervis

→ Lähedase surm või raske haigus
• Suhted

→ Abiellumine, lahutus või lahkuminek
• Elukorraldus

→ Lapse saamine, kolimine või pensionile jäämine
• Töö ja raha

→ Uue töö leidmine, koondamine või mure toimetuleku pärast
• Puhkus, sündmuste planeerimine

→ Reisimine ja pühade planeerimine võivad olla ootamatult pingelised

Äge ehk lühiajaline stress

• Sooritussurve

→ Eksamiperiood või oluline ettekanne tööl
• Konfliktid

→ Tülid sõprade või pereliikmetega
• Ajasurve

→ Kohustus jõuda väga lühikese ajaga palju ära teha
• Pisiasjade kogunemine

→ Mitme väikese ebaõnne kokkulangemine (nt liiklusummik, riiete määrimine ja hilinemine ühel hommikul)

Tekkepõhjused

Füüsilised

• Valu (peavalu, valu rinnus)
• Kurnatus
• Unehäired
• ,,Pea käib ringi’’ tunne
• Kõrge vererõhk
• Lihaspinge, lõualuu kokkusurumine
• Seedimisprobleemid
• Nõrgenenud immuunsüsteem
• Nõgestõbi - roosad või punased kõrgenenud muhud, võivad minna paiste ning tekitada sügelust

Psühholoogilised

• Ärevus

• Ärritus

• Depressioon

• Paanikahood

• Kurbus

Käitumuslikud

• Alkoholi tarbimine

• Hasartmängusõltuvus
• Söömishäire/ülesöömine
• Suitsetamine
• Ainete tarvitamine (narkootikumid)

Ravi

• Liiguta end
→ Füüsiline aktiivsus on parim stressimaandaja. Kui tunned pinge kasvu, tee kasvõi lühike jalutuskäik, see parandab tuju ja maandab kehalist ärevust
• Tunnusta oma saavutusi
→ Päeva lõpus keskendu sellele, mida sa ära tegid, mitte asjadele, mis jäid poolikuks. Märka oma väikeseid võite

• Sea selged eesmärgid
→ Jaga oma tegevused päeva-, nädala- ja kuuplaanideks. See annab kontrolli plaanide üle ja aitab vältida ''viimasele minutile'' jäetud ülesande stressi
• Otsi tuge
→ Kui tunned, et omal käel enam hakkama ei saa, räägi oma muredest kellegagi, keda usaldad

Ennetamine

• Lõõgastustehnikad

→ Kasuta pinge maandamiseks hingamisharjutusi, meditatsiooni, joogat või lihaste lõdvestamist (abi leiad ka meie veebilehelt)

• Kehaline hoidmine

→ Toeta oma keha tervisliku toidu, liikumise ja piisava unega – nii on organism stressile vastupidavam

• Positiivne vaade

→ Keskendu heale ja harjuta tänulikkust, märgates oma elus positiivseid detaile

• Kontrollist lahtilaskmine
→ Aktsepteeri, et kõike ei saa muuta. Õpi muretsemise asemel leppima asjadega, mis pole sinu kontrolli all
• Piiride seadmine
→ Julge öelda "ei" uutele kohustustele, kui tunned, et oled juba liigselt koormatud
• Sotsiaalne tugi
→ Suhtle inimestega, kes sind rahustavad ja toetavad. Sõber või pereliige saab aidata nii kuulates kui ka praktilistes asjades