Sõltuvused

Sõltuvus on krooniline haigus. Jah, lugesite õigesti. See on haigus. Üldiselt seostub meil haigusega erinevad haigestumised, mis on seotud nt köhimisega. Mis erinevat aga on köhimisel ning sõltuvusel? Sõltuvus ei mõjuta mitte ainult meie vaimset ja füüsilist tervist, vaid ka meie suhteid teiste inimestega ning kohati isegi karjääri. Ütleme, et alkohoolik ei saa tükk aega alkoholi tarvitada. Ta võib minna endast kohutavalt välja, kuna ta ei saa seda, mida ta tahab. See ongi sõltuvus. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed etteaimamatuks ning isegi agressiivseks – rikub inimsuhteid. Paralleelselt mõjutab just näiteks alkoholism ka karjääri, kuna töötervishoiu ja tööturvalisuse seaduses on kirjas, et kui keegi ilmub tööle joobes, on tööandjal kohustus selline inimene töölt kõrvaldada. Miks? Seaduses on kirjas, et joobes isik ohustab nii töötaja kui ka teiste turvalisust. Kuigi on olemas haiguseid, mida ei anna välja ravida, on sõltuvus ravitav. Sõltuvusest vabanemine on, olenevalt sõltuvusest ning tugevus astmest, pikk ning aeganõudev protsess.
Sõltuvuses olevad inimesed otsivad kompulsiivselt viise, kuidas ainet tarvitada või tegevust sooritada, hoolimata selle negatiivsetest kõrvalefektidest. Ameerika Sõltuvusmeditsiini Ühing nimetab sõltuvust kroonilise ajukahjustusena. Väidetavalt sõltuvuse korral muutub inimese ajukeemia. Sõltuvused võib laias laastus jagada kahte erinevasse gruppi: ainete sõltuvused ja mitteainesõltuvused.

Ainesõltuvused

• Kofeiin
• Alkohol
• Kanep
• Hallutsinogeenid (nt LSD ja PCP)
• Rahustid, hüpnootikumid ja anksiolüütikumid (tuntuim on unerohi)
• Inhalandid (nt liim, bensiin, atsetoon)
• Retsepti- ja käsimüügiravimid (metamfetamiin, kokaiin, heroiin)
• Tubakas/nikotiin (nt e-sigaret, sigaret, mokatubakas)

Kuigi need ained erinevad üksteisest märkimisväärselt, aktiveerivad nad kõik tugevalt aju tasukeskuse ja tekitavad naudingtunde. Nende ainete tarvitamine võib viia ainete tarvitamise häire (SUD) kujunemiseni, kuid see ei pruugi alati juhtuda. Ainete tarvitamise häired võivad olla kerged, mõõdukad või rasked. Kusjuures sõltuvus tähendabki seda, et inimesel on aine tarvitamise häire kõige raskem vorm.

Mitteainesõltuvused

Käitumuslikud sõltuvused võivad kujuneda peaaegu iga tegevuse puhul, mis suudab stimuleerida aju tasusüsteemi. Käitumisteadlased uurivad endiselt ainesõltuvuse, käitumuslike sõltuvuste ning teiste sundkäitumuslike seisundite – näiteks obsessiiv-kompulsiivse häire (OCD) ja buliimia nervosa – sarnasusi ja erinevusi.
Samas võib iga tegevus või harjumus, mis muutub inimese jaoks liialt domineerivaks ja hakkab häirima igapäevaelu, põhjustada märkimisväärseid vaimseid, sotsiaalseid ja füüsilisi terviseprobleeme ning mõnikord ka rahalisi raskusi.

• Hasartmängud
• Söömine
• Treenimine või äärmuslik dieedipidamine
• Ostlemine
• Vargused või muu riskantne käitumine
• Seksuaalne tegevus
• Pornograafia vaatamine
• Videomängude mängimine (internetimängude sõltuvus)
• Interneti liigne kasutamine (nt telefonis või arvutis)

Maailmas kõige levinum sõltuvus on alkoholisõltuvus. Euroopas tarbitakse keskmiselt umbes 5 - 6 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas. Eestis on see näitaja mullu 11 - 12 liitrit, mis on ligikaudu kaks korda suurem kui Euroopa keskmine. Arvestusse kuuluvad kõik vähemalt 15-aastased inimesed.

Sümptomid

• Võimetus lõpetada
• Suurem tolerantsus

→ Nt enne jäi inimene purju paarist pitsist viinast, nüüd on tal purju jäämiseks vaja üle kümne pitsi
• Tugev keskendumine ainele või tegevusele

→ Ei suuda selle aine tarvitamisele või tegevuse tegemisele mitte mõelda
• Kontrolli puudumine

→ Inimene ei suuda iseendale ei öelda
• Isiklikud probleemid, terviseprobleemid

→ Aine tarvitamine mõjutab nende füüsilist/vaimset tervist/tegevuse tegemine mõjutab majanduslikult
• Võõrutusnähud

→ Kui pole tükk aega ainet tarvitanud või tegevust teinud, võivad inimesel tekkida füüsilised või emotsionaalsed kõrvalnähud (ärev, ärritunud, oksendamine, higistamine jne.)

Ravi

• Võõrutusravi meditsiinilise järelevalve all
→ See on sellepärast, et mõne aine tarvitamise lõpetamine võib põhjustada ohtlikke võõrutusnähte
• Ravimid
→ Teatud ravimid võivad aidata vähendada tungi aine järele, leevendada võõrutusnähte ja ennetada tagasilangust
• Taastusravi (rehabilitatsioon)
→ Taastusraviprogrammid pakuvad struktureeritud nõustamist, haridust ja tuge, statsionaarne ehk inimene elab mõnda aega raviasutuses või ambulatoorne ehk käiakse regulaarselt nõustamisel
• Teraapia
→ Psühhoteraapia aitab inimesel mõista oma käitumist ja seda muuta. Sageli kasutatakse näiteks kognitiiv-käitumisteraapiat või grupiteraapiat, mis aitavad arendada uusi toimetulekuviise.
• Tugigrupid
→ Paljud inimesed leiavad abi tugigruppidest, kus saab jagada kogemusi ja saada teiste toetust

Kuidas aidata kedagi, kel on sõltuvus?

• Räägi probleemist võimalikult varakult
→ Mida varem inimene abi saab, seda suurem on võimalus olukorda parandada. Jaga oma muret rahulikult ja toeta lähedast abi otsimisel. Võid soovitada pöörduda arsti või vaimse tervise spetsialisti poole, võtta ühendust abiliiniga, liituda raviprogrammiga või osaleda tugirühmas. Oluline on pakkuda tuge ilma süüdistamise ja hukkamõistuta.
• Näita üles empaatiat
→ Isegi kui sa ei mõista või ei nõustu lähedase käitumisega, püüa teda tähelepanelikult kuulata. Kui inimene tunneb, et teda kuulatakse ja mõistetakse, on tal lihtsam sind usaldada.

• Ole kannatlik
→ Sõltuvusest vabanemine ei toimu kiiresti ning üks vestlus või otsus ei lahenda probleemi kohe. Sõltuvused on sageli pikaajalised ja keerulised seisundid, mille ületamine nõuab aega ja järjepidevat tuge.
• Hoolitse ka enda eest
→ Sõltuvusega inimese lähedased võivad kogeda tugevat stressi, kurbust, väsimust või üksindust. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ka oma vaimsele tervisele ja vajadusel abi otsida. Kasu võib olla ka tugigrupist või kogukonna organisatsioonidest, kus saab oma kogemusi teistega jagada.