Depressioon

Depressioon on levinud vaimse tervise häire. See hõlmab pikaajalist depressiooni või rõõmu või huvi kadumist tegevuste vastu. Statistikapõhistel faktidel võib öelda, et ligikaudu 7 protsendil naistest on depressioon ning umbes 4,5 protsendil meestest on depressioon. Selle põhjal võib öelda, et naiste seas on depressioon levinum võrreldes meestega. Hinnanguliselt kogeb 4% elanikkonnast enda elu jooksul depressiooni. Kõrge kapitaliga riikides saab vaimse tervise abi vaid kolmandik depressiivsetest inimestest. Erinevad sündmused – väärkohtlemine, kellegi lähedase kaotamine või muud stressirohked olukorrad – võivad aidata kaasa depressiooni tekkele. Sügav depressioon võib lõppeda enesetapuga. Enesetapp on 15-29-aastaste seas kõige levinum surmapõhjus.

Depressiooni erinevad vormid

• Depressiivne episood
→ Vähemalt 2 nädalat kestev pidev kurbus, ärrituvus või tühjusetunne
• Ühe episoodiga depressioon
→ Elu jooksul on olnud ainult üks depressiivne episood
• Korduv depressioon
→ Depressiivseid episoode on esinenud rohkem kui üks
• Düstüümia (krooniline depressioon)
→ Kergem, kuid pikaajaline (vähemalt 2 aastat) halb enesetunne
• Duaalne depressioon
→ Kaks depressiooni vormi esinevad korraga
• Bipolaarne häire
→ Vahelduvad „madalad“ (depressioon) ja „kõrged“ (eufooria) perioodid

• Bipolaarne II tüüpi häire
→ Depressioon + kergemad tõusud (hüpomaania), mis võivad tunduda lihtsalt hea tujuna
• Depressiooni ja ärevuse segatüüp
→ Korraga nii masendus kui ka tugev ärevus
• Psühhootiline depressioon
→ Depressioon koos reaalsustaju häiretega (nt valed uskumused või tajud)
• Atüüpiline depressioon
→ Muutlik tuju, rohkem und või söömist, võimalik ärevus
• Sesoonne depressioon
→ Seotud aastaaegadega, tavaliselt sügisel-talvel
• Korduv lühiajaline depressioon
→ Lühikesed, korduvad halva enesetunde perioodid (paar päeva kuni paar nädalat kestvad)

Sümptomid

• Halb keskendumisvõime
• Liigne süütunne
• Madal enesehinnang
• Lootusetus tuleviku suhtes
• Mõtted surmast/enestapust
• Häiritud uni
• Isu/kaalu muutused
• Üliväsinud, energiavaene

Riskifaktorid

• Biokeemiline
→ Meie ajus on erinevad kemikaalid (nt serotoniin, dopamiin ja norepinefriin), mis mõjutavad tuju. Kui nende tasakaal läheb paigast ära, võib see kaasa tuua kurvameelsuse ja muud depressiooni tunnused.
• Geneetiline
→ Depressioon võib olla seotud ka pärilikkusega. See tähendab, et kui peres on kellelgi olnud depressioon, võib ka teistel pereliikmetel olla suurem tõenäosus seda kogeda.
• Isiksus
→ Inimesed, kes kipuvad ennast tihti halvasti hindama, muretsevad palju või näevad asju pigem negatiivses valguses ning seetõttu võivad olla depressioonile vastuvõtlikumad.
• Keskkond
→ Rasked elutingimused, nagu nt pidev stress, halb kohtlemine, hooletusse jätmine või vaesus, võivad samuti suurendada depressiooni tekkeriski.

Diagnoos ja ravi

Depressioon on üks paremini ravitavaid vaimse tervise häireid ning enamik inimesi saab õige abi korral oma enesetunde märgatavalt paremaks. Depressiooni tuvastamiseks räägib tervishoiutöötaja inimesega põhjalikult läbi isiku sümptomid, varasema terviseseisundi ja perekondliku tausta. Vajadusel tehakse ka tervisekontroll ja uuringud, et välistada muud võimalikud põhjused ning panna kokku sobiv raviplaan.

Mõnel juhul kasutatakse antidepressante, mis aitavad ajus toimuvat tasakaalustada ning parandada meeleolu. Nende mõju ei pruugi olla kohene, vaid võib avalduda järk-järgult mitme nädala või kuu jooksul. Kui üks ravim ei sobi, saab arst ravi kohandada või valida teise variandi. Tavaliselt soovitatakse ravi jätkata ka pärast enesetunde paranemist, et vähendada sümptomite taastekke riski.

Psühhoteraapia aitab inimesel paremini mõista oma mõtteid ja tundeid ning õppida nendega toime tulema. Üks levinumaid meetodeid on kognitiivne käitumisteraapia, mis keskendub negatiivsete mõttemustrite muutmisele. Teraapia võib toimuda individuaalselt, koos lähedastega või grupis ning juba mõne kuu jooksul võib märgata olulist paranemist.

Depressiooni juhtude korral, kui teised ravimeetodid ei ole aidanud, võidakse kasutada elektrokonvulsiivravi ehk EKT-d. Tegemist on meditsiinilise protseduuriga, mida tehakse narkoosi all ning mis aitab mõjutada aju tööd viisil, mis võib sümptomeid leevendada.

Lisaks ravile saab inimene ise palju ära teha, et oma enesetunnet parandada, näiteks liikuda regulaarselt, hoida kindlat unerežiimi, toituda mitmekülgselt ja vältida alkoholi. Depressioon on päris haigus ja abi on olemas.