Ärevus

Erinevalt tavalisest ärevusest, mis on loomulik reaktsioon ohule, on üldistunud ehk generaliseerunud ärevushäire pikaajaline ja kurnav seisund. Selle ajal ajus vabanevad kemikaalid nagu adrenaliin ja kortisool, mis kiirendavad südame lööke, suurendavad hingamissagedust, põhjustavad higistamist ja valmistavad keha võitluseks või põgenemiseks. Sellele on iseloomulik pidev muretsemine, ärevus ja pingetunne, mis ei ole seotud ühe kindla sündmusega, vaid kandub üle igapäevastele tegevustele nagu töö ja õpingud. Haigustunnused võivad aja jooksul vahelduda – näiteks ärevushäirele iseloomulikud pearinglus ja lihaspinge võivad asenduda higistamise ja südamekloppimisega. Häire kulgeb tavaliselt lainetena– kord on ärevus tugevam, siis taas nõrgem. ning selle sümptomid võivad aja jooksul muutuda. Üldistunud ärevushäire võib aja jooksul kujuneda krooniliseks haiguseks, mis ei pruugi iseenesest mööduda ning võib vajada korduvalt ravi. Ärevushäired on tänapäeval väga levinud ning nende esinemissagedus kasvab pidevalt – elu jooksul kogeb neid märkimisväärne osa inimestest. Need esinevad isegi sagedamini kui depressioon, kuigi saavad sageli vähem tähelepanu. Ärevushäired on tõsisemad kui igapäevane muretsemine, kuna need võivad oluliselt häirida inimese võimet töötada, õppida, suhelda ja hoida suhteid. Sageli viivad need liialdatud ärevuse ja vältiva käitumiseni.

Tekkepõhjused

Ärevust ja pinget võivad igapäevaelus põhjustada mitmed erinevad tegurid, millest levinuimad on pikaajaline stress töö-, pere- või rahaliste murede tõttu. Sageli vallandavad ärevuse ka konkreetsed pingeolukorrad, nagu eksamid, esinemised või konfliktid suhetes, ning ajutised suured elumuutused, näiteks kolimine või uue tööga alustamine. Lisaks välistele teguritele mõjutavad meie enesetunnet oluliselt elustiiliharjumused: liigne kofeiini, alkoholi või nikotiini tarbimine, väsimus ning korrapäratu toitumine võivad keha stressireaktsiooni veelgi tugevdada. Kuna see häire esineb tihti koos teiste muredega, nagu depressioon või uneprobleemid, pärsib see oluliselt inimese igapäevast toimetulekut ja sotsiaalset elu.

Kuidas saad ennast iseseisvalt aidata?

Kergema või ajutise ärevuse leevendamiseks on oluline kombineerida tervislikud eluviisid ja praktilised eneseabivõtted. Enesetunde parandamise aluseks on piisav puhkus ja regulaarne unerežiim, mida toetavad tervislik, vitamiinirikas toitumine ning kofeiini ja alkoholi piiramine. Pingete maandamisel on keskne roll regulaarsel füüsilisel aktiivsusel ja spetsiaalsetel lõõgastustehnikatel, nagu sügav hingamine või mediteerimine, mis aitavad kehal rahuneda. Samuti pakuvad olulist tuge kindla päevakava järgimine ning oma murede jagamine usaldusväärsete lähedastega. Kui aga nendest meetoditest ei piisa, tuleks pöörduda spetsialisti poole ning kasutada ravimeid rangelt arsti ettekirjutuse järgi.

Ravi

Tänapäeval on ärevushäirete esmaseks ja eelistatuimaks ravimeetodiks teaduspõhine psühhoteraapia, eelkõige kognitiiv-käitumuslik teraapia. Selle meetodi eesmärk on õpetada patsiendile uusi oskusi ja tehnikaid, mis aitavad muuta häiret säilitavaid mõttemustreid ning ennetada tagasilangusi. Patsientidel on sageli raske uskuda, et nende vaevused on seotud psühholoogiliste põhjustega, mis pärsib nende koostöövalmidust. Kuna aga patsiendi ja arsti vaheline koostöö on ravi edukuse ja haiguse kulu seisukohalt määrava tähtsusega, on see takistus tervenemisel suureks väljakutseks.