ATH

ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üks sagedasemaid psüühikahäireid. Sümptomid avalduvad tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul. ATH ilmub poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel.

Vormid

Tähelepanematu

Tähelepanematus tähendab, et inimesel on raske keskenduda, püsida ühe tegevuse juures või oma tööd planeerida. ATH tähelepanematuse tüübi diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuus sümptomit (alates 17. eluaastast piisab viiest).

Hüperaktiivne/impulsiivne

Hüperaktiivsus tähendab liigset liikuvust ja rahutust, impulsiivsus aga tegutsemist tagajärgi kaalumata. Diagnoosiks on vajalik 6 sümptomit (alates 17. eluaastast 5 sümptomit).

Kombineeritud

Kombineeritud tüübi puhul esinevad inimesel korraga nii tähelepanematuse kui ka hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse sümptomid.

Sümptomid

Tähelepanematu

• Hooletusvead

→ Eksib detailides ja teeb pealiskaudsusest vigu nii koolis kui ka tööl

• Tähelepanematus

→ Raskused hoida fookust loengutes, vestlustes või lugemisel

• Eemalolek

→ Tundub rääkimise ajal mõtetega mujal ega kuula süvenenult

• Lõpetamata tööd

→ Kaldub juhistest kõrvale ja jätab alustatud ülesanded pooleli

• Organiseerimatus

→ Raskused aja planeerimise, töö korrastamise ja tähtaegadega

• Pingutuse vältimine

→ Püüab hoiduda ülesannetest, mis nõuavad süvenemist ja vaimset pinget

• Asjade kaotamine

→ Pillab ära või kaotab korduvalt vajalikke esemeid (võtmed, telefon jm.)

• Kerge häiritus

→ Kõrvalised helid, sündmused või mõtted viivad tähelepanu kohe minema

• Unustamine

→ Hajameelsus rutiinsetes tegevustes (arved, kohtumised, kodused toimetused)

Hüperaktiivne/impulsiivne

• Pidev nihelemine

→ Sõrmede või jalgade toksimine ja rahutus istmel

• Paigal püsimise raskus

→ Tõuseb kohalt olukordades, kus oodatakse istumist (tundides, koosolekutel)

• Kehaline rahutus

→ Jooksmine või ronimine valel ajal (täiskasvanutel väljendub sisemise rahutusena)

• Raskus tegutseda vaikselt

→ Inimesel on keeruline tegeleda vaba aja tegevuste või mängudega rahulikult, ilma et ta tekitaks liigset müra või liikumist

• Pidev tegevusvajadus

Raskused pikaajalise paigal seismisega

• Liigne jutukus

→ Pidev ja pidurdamatu rääkimine

• Ennatlikud vastused

→ Vastab enne küsimuse lõpetamist või lõpetab teiste lauseid

• Ootamisraskused

→ Suur vaev oma korra ootamisega, näiteks järjekordades

• Sekkumine

→ Teiste vestluste või tegevuste katkestamine; võõraste asjade kasutamine luba küsimata

Tekkepõhjused

• Geneetika
→ See on üks olulisemaid faktoreid. Kuigi üht kindlat "ATH-geeni" pole leitud, esineb häiret perekonniti sageli ning pärilikkusel on siin suur roll.
• Erinevused aju ehituses
→ Uuringud näitavad, et ATH-ga laste aju anatoomia erineb tavapärasest. Märgatud on vähem hall- ja valgeainet ning erinevusi teatud piirkondade (nt otsmikusagara ja väikeaju) aktiivsuses ülesannete täitmisel.
• Sünnieelsed ja varajased tegurid
→ Risk ATH tekkele on suurem, kui raseduse ajal on kokku puututud toksiinidega (alkohol, suitsetamine, plii) või kogetud äärmuslikku stressi. Samuti mõjutavad seda enneaegne sünd ja madal sünnikaal.

Ravi

ATH ravi on kõige tõhusam, kui kombineerida teraapiat ja ravimeid. Eesmärk on leevendada sümptomeid nii, et inimene tuleks igapäevaeluga kodus ja koolis taas hästi toime.

Mittemedikamentoosne ravi

Noorematel lastel alustatakse alati käitumuslikest sekkumistest:

• Vanemate koolitus
→ Juhendamine, kuidas lapse käitumist paremini suunata
• Koolipoolne tugi
→ Muudatused õpikeskkonnas
• PCIT-teraapia
→ Tõenduspõhine meetod vanema ja lapse suhte ning käitumise parandamiseks

.

.

.

Ravimid

Kui teraapiast ei piisa, kaalutakse farmakoloogilist ravi:

• Stimulandid
→ Kõige sagedamini kasutatakse metüülfenidaati ja amfetamiiniühendeid
• Mittestimuleerivad ravimid
→ Kasutatakse siis, kui stimulandid ei sobi või põhjustavad kõrvaltoimeid